KUIGATSI RAAMATUKOGU AJALUGU                          Küla ajalugu

Pedagoog ja Kuigatsi raamatukogu juhataja1956 - 1971 Ida Kärsna

Varasemad andmed Kuigatsi kohta pärinevad aastast 1366. Läbi sajandite mõis kosus ja 18. sajandil Loewensternide ajal oli see jõukas ning hästiarenenud paik Liivimaal. Viimased omanikud olid Alatskivi Nolkcenid. Aastatel 1866-1950 oli Kuigatsi Sangaste kihelkonna Kuigatsi valla keskuseks. Mitmete haldusreformide tulemusena kuulub tänapäeval Kuigatsi küla Puka valda. Kolme valla piiril asudes kuuluvad Kuigatsi piirkonda külad Puka ja Sangaste valdadest, samuti kasutavad külas pakutavaid teenuseid ka Õru valla Priipalu elanikud.

Endise raamatukoguhoidja Ida Kärsna mälestuste järgi liikus varasem lugemisvara käest kätte. Selleks olid vaimuliku sisuga raamatud, kirikuraamatud, kalendrid ja juturaamatud, näiteks „Vürst Taavet kojas ehk Kolm aastat pühas linnas”, „Mirri rohtaed”, „Õnnetu Hirlanda”, Jenoveva lood. Esimese maailmasõja ajal toimusid ühised ajalehtede ettelugemised. 20. sajandi algul Kuigatsi kandis raamatukogu ei olnud, lähim võimalus raamatuid laenutada oli Sangastes.

1901. aastal tärkas osal Kuigatsi agaramatest tegelastest mõte selts asutada. Kuikatsi Karskuse Seltsi põhikiri kinnitati 18. jaanuaril 1902 ja jõudis kohapeale 3. märtsil. Seltsi avamine ja eestseisuse valimine toimus 5. mail, esimeheks valiti 23. juunil 1902 Hans Sutt. 1908. aastaks oli seltsi rahaline seis jõudnud niikaugele, et oldi võimelised soetama omale raamatukogu. Raamatukogu edasise käekäigu kohta andmeid puuduvad, aga eks see sõltus seltsi üldisest arengust.

1914. aastal asutati Kuigatsi Hariduse Seltsi raamatukogu. 26. märtsil 1920 taasasutatud Kuigatsi Hariduse Seltsi põhikirja järgi „avab selts raamatukogusid, lugemisetubasid, annab välja ja laotab laiali raamatuid, ajakirju”. Priipalu algkooli juhataja ruumes asunud seltsi raamatukogu oli avatud „harilikult raamatute saamiseks ja vahetamiseks igal pühapäeval kella kella11-13 ja ka muul ajal, kui võimalik”. Raamatute laenutamiseks tuli pöörduda kogu hoidja algkooli juhataja P. Lutheri poole ning korraga sai laenutada kuni kaks köidet kahe nädala peale. Kuigatsi Hariduse Seltsi raamatukogu kuulus avalikkude raamatukogude võrku.

Seltsi 1935. aastakoosolekul võeti vastu raamatukogu tarvitamise kord. Tundmatutelt isikutelt hakati võtma tagatist, mis vastavalt raamatu väärtusele võis ulatuda kuni 2 kroonini. Jaan Susile otsustati maksta raamatukogu ruumi 10 kuu rentimise eest 4 krooni ning töötasuna 8 krooni ja 30 senti. Uueks raamatukogu juhatajaks valiti Juhan Raieste, kes pidi aga varsti elukoha muutmise tõttu ameti maha panema. Uueks juhatajaks asunud seltsi liige Robert Tamm võttis üle 497 nummerdatud raamatut, samas jäid üleandmata 4 varem kaotsi läinud ja 5 kogust kustutatud raamatut.

Kuikatsi (hiljem Kuigatsi) Vaalu Rahvaraamatukogu Selts asutati 30. märtsil 1925 ja registreeriti 7. mail 1925 (esindajana Peeter Kapp). Seltsi eesmärk oli „liikmete ja elanike üldist haridust tõsta ja nende teadmisi laiendada”. Eesmärgi saavutamiseks tuli avada raamatukogusid, lugemislaudu, korraldada piduõhtuid, kursusi. Seltsi tegevus oli aktiivne. Näiteks 1927. aasta 6. jaanuaril korraldati Kuigatsi mõisa kaitseliidu kodus raamatukogu heaks piduõhtu, mille eeskavas olid näitemäng "Pärna talus", rida kaunimaid laule ja lõpuks tants. 26. veebruaril 1928 toimunud seltsi aasta peakoosolekul valiti esimeheks Eduard Tapfer ning raamatukogu hoidjaks Martin Siimann. Seltsi asutamise ajal tegutses Vaalus kool, mis hiljem liitus Kuigatsi mõisas asunud Kuigatsi kooliga ning tõenäoliselt vahetas selle tõttu asupaika ka raamatukogu. Kuigatsi mõisas asunud väikest raamatukogu on mainitud mälestustes ning teda on toetatud rahaliselt. 19. veebruaril 1940 selts likvideeriti.

1940. aastate alguses toodi vahepeal asukoha järgi nime muutnud Priipalu Haridusseltsi raamatukogu Priipalust Kuigatsisse. Varasemast perioodist on Kuigatsi raamatukogus alles üks raamat: „Koidula ja Almbergi kirjavahetus” (1925). Kuigatsis asus raamatukogu rahvamaja eesruumis, kooliõpetaja Eerika Peebu hoole all. Rahvamajana kasutati 1932. aastal Kuigatsi Tuletõrje Seltsi ja koolijuhataja Henn Sarve eestvedamisel endisest mõisa sõiduhobuste tall-maneežist ehitatud seltsimaja, kus olid suurepärane saal, lava, einelaud, riidehoid ja pritsikuur. Saksa sõjaväe rahvamajja majutuse ajaks viis õpetaja raamatud oma koju ja laenutas neid tasuta kord nädalas. Uuesti avati raamatukogu 1945. aasta mais juhataja Alviine Tamme kodus. Raamatukogu inventariks olid 1 riiul, 1 laud ja 1 must haridusseltsi raamatukapp.

1946. aasta mais tööle asunud Asta Ottender töötas 1951. aastani. 1950. aastatel remonditi rahvamaja, eemaldati uhke torn, tuletõrje pritsikuur muudeti riidehoiuks, raamatukogu sai endale osa endisest einelauast. Esialgse kuju säilitasid saal ja lava. 1970. aastani tegutsenud rahvamajas olid kultuurielu ja isetegevus väga heal järjel. Pärast seda jäid majja ainult raamatukogu ja raamatukogu juhataja korter. Aastatel 1971-1974 laiendati raamatukogu ruume. Pärast Asta Ottenderit jätkasid raamatukogutööd Niina Allik, Helgi Püttsepp, Eha Sõrg ja 1956. aasta märtsist kuni 1971. aastani Ida Kärsna.

Endise pedagoogina oskas Ida Kärsna tegelda lastega, raamatukogu tööle ajendasid teda tervis (kehvenev kuulmine, nõrgad kopsud) ja armastus kirjanduse vastu. Teda ümbritsesid alati lapsed, kes aitasid tal raamatuid parandada ja uusi raamatuid sisse kanda. Viimane toiming oli eriline privileeg, mille kohta praegune raamatukogu juhataja Õnne Paimre meenutab: „Mäletan seda tunnet, kui sain selle õiguse osaliseks. Praeguseni leian veel aeg-ajalt oma lapsekäega kirjutatud raamatute kaarte. Meeles on eriline lõhn hiina muinasjuttude raamatust.”

1971. aastal töötas lühikest aega raamatukogus Hele Kärema. Aastatel 1971-1974 juhtis raamatukogu Hele Reimaa. Õnne Paimre:

„Uue noore alles Viljandi Kultuurharidustöö Koolist tulnud raamatukogu juhataja Hele Reimaaga saime lähedasteks ja nii süvenes huvi raamatukogunduse vastu. Tahe oli minna pärast Elva Keskkooli kirjandusklassi lõpetamist Tallinna Pedagoogilisse Instituuti õppima. Elu tegi aga omad korrektiivid ja kui Hele Reimaa lahkus perekondlikel põhjustel Tsirguliina, vabanes Kuigatsi Raamatukogu juhataja koht ja äsja keskkooli lõpetanud tüdruk asus sellele kohale, kuhu ta on millegipärast jäänud tänaseni.”

Aastatel 1940-1950 tegutsesid Kuigatsi vallas raamatukogud Kuigatsis, Pringis, Priipalus, Soontagas ja Pukas. Mitmed raamatukogud liitusid Kuigatsi raamatukoguga. Pringi Raamatukogu avati 1951. aastal Tiisleri majas külmas riiuliteta ruumis ühe paki raamatutega: V. I. Lenini teosed ja kümmekond muud raamatut. Päevas käis laenamas paar inimest, lugejaid oli 50-60, juhatajana töötas Elvi Sutt. 1954. aastal liideti Pringi 1562 eksemplari raamatuid Kuigatsi raamatukoguga. 1964. aastal liideti Kuigatsi 7-klassilise kooli raamatukogu ja 1967. aastal Soontaga Külaraamatukogu. 1967. aastal oli Kuigatsis raamatuid 10 000, lugejaid 280 ja laenutusi üle 6 000.

1975 suleti Kuigatsi 8-klassiline kool, hoonetes jätkas tegevust Kuigatsi eriinternaatkool. Koolile töökodade tarbeks ruumide ümberehitamise ajaks oli raamatukogu aastatel 1985-1991 kolitud rahvamajast ajutistele pindadele lubadusega säilitada raamatukogule vajalikud ruumid. Täiskasvanute fond viidi teedevalitsuse maja teisele korrusele ja lastefond koolimajja. 1991. aastal kolis raamatukogu ajutistelt pindadelt tagasi rahvamajja – kooli töökoja hoonesse, kuhu väikeste vaidluste käigus leiti ruumid raamatukogule. 1994. aastast tegutseb raamatukogu juures õpiring Siiliklubi.

Raamatukogul oli 1990. aastal 209 lugejat, edaspidi on see püsinud 200 piires (2009. aastal 178). Teavikute arv on 1990. aasta 9701-lt tõusnud 2009. aasta 12354-ni. Külastuste arv on 1990. aastal oli 1787, 2001. aastal 2530, 2009. aastal 1739. Laenutusi 1990. aastal 4216, 2009. aastal 3124. Suurem oli laenutuste arv 2004. aastal (5119).

1999. aastal said kõik Puka valla raamatukogud Avatud Eesti Fondi projekti kaudu esimese arvuti, 2000. aastast on raamatukogul internetiühendus. Kasutusel on programm RIKS.

2001. aasta oli külale muutuste aeg, suleti Valga maakonna erivajadusega laste kool ja mõis müüdi oksjonil perekond Sõnajalale. Piirkonna maine ja meelsus olid madalseisus. Kooli kadumine ja rasked olud andsid aga tõuke seltsielu edenemisele. Raamatukogu juurde kogunesid teotahtelised, ettevõtlikud inimesed. Paari aastaga võeti kasutusele Puka valla omandisse kuulunud endine rahvamaja. 2009. aasta alguses tegutsesid Külamajas Kodupaiga Külaselts, kauplus Külamaja Äri, Kuigatsi postivahetuspunkt, Kuigatsi Raamatukogu ja teabetuba. Raamatukogu remondi projektidega alustati 2007 aastal, EASile esitatud taotlus rahuldati kolmandal korral. Eeltöödena valmis elektri paigalduse projekt. Objektil teostas järelvalvet muinsuskaitse. Remondi käigus paigaldati ja soojustati muinsuskaitse eritingimustele vastavalt laudpõrandad ja -laed, seinad krohviti lubikrohviga, värviti. Remondi käigus vahetati siseuksed. Kodupaiga Külaseltsi poolt vahetati külameetme raames kogu hoonel aknad ja välisuksed. Hasartmängumaksu Nõukogult toetusena saadud rahaga osteti lastekirjanduse toa sisustus. Pärast remondi valmimist ja raamatukogu kolimist, tähistati 2009. aasta detsembris raamatukogu 95. aastapäeva.

Koostöös külaseltsiga ja Puka valla toel on projektide kaudu soetatud sisustust ja läbi viidud üritusi. Lugejatega on kohtunud kohalikud kultuuritegelased, aga ka Ilmar Särg, Contra, Ene Ergma. Kogutud on kohalikku elu- ja kultuurilugu: mälestusi, fotosid, kõik Kuigatsi valda puudutav materjal ajalehest Lõuna-Eesti, Kuigatsi valla talude nimekirjad. Maakonna kunagisest ühest suuremast Kuigatsi vallast on jäänud tegus ja toimekas Kuigatsi küla oma Külamaja toimetamistega.